Kuidas puhastit valida

Kui valite reoveepuhastit esimest korda, alustage kolmest küsimusest: kuidas kinnistut kasutatakse, mitu inimest seal elab ja millised on krundi tingimused.

1. Alaline või hooajaline elamine

Alaliselt asustatud majas töötab puhasti ühtlase koormusega. Suvilas koormus muutub ja puhasti seisab mõnikord nädalaid või kuid. Bioloogiline protsess vajab pärast pausi taastumiseks aega, seega on hooajaliseks kasutuseks oluline sobiv mudel ja õige kasutamine.

2. Mitu inimest majas elab

Võimsus valitakse majas alaliselt elavate inimeste arvu järgi. Arvestage ka sagedasi külalisi ja võimalikke muudatusi perekonnas. Liiga väike puhasti ei tule koormusega toime, liiga suur võib aga töötada ebaefektiivselt.

Inimeste arv	Soovitatav mudel
1–4	PURA-4
5–6	PURA-6
7–10	PURA-9 (kuni 9 inimest; rohkem — individuaalse arvutuse järgi)

3. Krundi tingimused

• Põhjavee tase — mõjutab paigaldust ja puhastatud vee juhtimist.
• Pinnase tüüp — liiv või savi määrab, kas vett saab pinnasesse immutada.
• Kuhu puhastatud vesi juhtida — pinnas, kraav või muu lahendus.
• Kaugused — majast, joogiveekaevust ja naabri piirist.
• Juurdepääs — kas tehnika pääseb ligi tarneks ja muda äraveoks.

4. Eesti nõuded ja load

Eestis reguleerivad reovee kohtkäitlust veeseadus ja selle alusel kehtestatud nõuded heitvee pinnasesse juhtimisele ning ehitusseadustik. Lisaks on igal vallal ja linnal oma reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri, mis võib sisaldada täiendavaid nõudeid.

• Ehitusteatis ja projekt — omapuhasti rajamiseks esitatakse kohalikule omavalitsusele ehitisregistri (EHR) kaudu ehitusteatis koos ehitusprojektiga vähemalt 10 päeva enne ehitamise algust. Pärast ehitamist esitatakse kasutusteatis või taotletakse kasutusluba.
• Põhjavee kaitstus — see, kas ja millise puhastusastmega võib heitvett pinnasesse immutada, sõltub krundi põhjavee kaitstusest. Bioloogiliselt puhastatud heitvett võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel immutada kuni 10 m³ ööpäevas. Krundi andmeid saab kontrollida Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest või keskkonnaregistrist.
• Immutussügavus — imbsüsteem peab jääma ligikaudu 1,2 m kõrgemale põhjavee kõrgeimast tasemest ja aluspõhja kivimitest.
• Veeluba — eramajale ei ole veeluba üldjuhul vaja: luba ei nõuta, kui pinnasesse juhitakse kuni 5 m³ või veekogusse (nt kraavi) kuni 1 m³ heitvett ööpäevas.
• Kaugused — puhasti ei tohi asuda puurkaevu hooldus- ega sanitaarkaitsealal ning peab jääma joogiveekaevust allavoolu. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal on allikate ja karstilehtrite ümbruses 50 m ulatuses heitvee pinnasesse juhtimine keelatud.
• Hooldus ja äravedu — puhastit tuleb hooldada tootja juhendi järgi. Muda äravedu tellitakse ettevõttelt, kellel on selleks õigus, ja äraveo dokumendid tuleb alles hoida.

Enne tellimist pöörduge oma valla või linna ehitus- või keskkonnaspetsialisti poole. Edastame puhasti tehnilised dokumendid (toimivusdeklaratsioon ja EN 12566-3 katsetulemused) teie projekteerijale.

Enne pakkumise küsimist

Valmistage see teave ette. Kui midagi ei tea, pole see takistus — üksikasjad täpsustame vestluses.

• kinnistu asukoht
• inimeste arv
• alaline või hooajaline kasutus
• kas on vaja paigaldust